Euroopas satub umbes 10–20% lastest enne 18-aastaseks saamist seksuaalse kuritarvitamise ohvriks. Tavaliselt pärineb väärkohtleja lapse vahetust lähikonnast, kuid internet ja uus tehnoloogia on lisanud laste seksuaalsele kuritarvitamisele täiesti uue, kohati kaubandusliku iseloomuga mõõtme. Neil, kes on väärkohtlemise ohvriks langenud internetis, on oht uuesti ohvriks langeda, sest nende pilte võidakse internetis ära kasutada veel pikka aega pärast väärkohtlemise toimumist.

EL on võtnud selliste väga raskete kuritegude tõkestamiseks vastu õigusakti, millega on kriminaliseeritud mitmed väärteod nii internetis kui ka päriselus, sh peibutamine (grooming) ja seksuaalne kuritarvitamine veebikaamera kaudu. Lisaks karmimatele karistustele on kehtestatud ka ennetavaid meetmeid. Seadus kohustab liikmesriike tagama, et pedofiilid ei saaks töötada lastega seotud kutsealadel. Liidu karistusregistrite infosüsteem hõlbustab rahvusvahelist teabevahetust süüdimõistvate kohtuotsuste kohta. Liikmesriigid peavad veebilehed, mis sisaldavad või levitavad lapspornot, viivitamata sulgema. Seaduse eesmärk on kaitsta lapsohvreid kriminaaluurimise ja kohtuprotsessi ajal, samuti kaitsta nende privaatsust ja identiteeti. Laste seksuaalse kuritarvitamise tõkestamine on ELi raskete kuritegude vastases tegevuskavas tähtsal kohal. Selles võitluses on oluline roll liidu õiguskaitseasutusel Europol.

Ka tavainimesed saavad laste kaitsmisele kaasa aidata. Näiteks võib osaleda Europoli kampaanias „Trace an object“, et aidata selgitada uurimisega seotud esemete päritolu. Kahtlasest veebisisust teatamiseks on loodud vihjeliinide võrgustik INHOPE.