Kilekotid on küll toidu ja muudegi asjade kaasaskandmiseks mugavad, kuid võivad pärast äraviskamist püsida keskkonnas sadu aastaid. Euroopas kasutatakse igal aastal enam kui 8 miljardit kilekotti. Kilekottidest, nagu ka ühekordselt kasutatavatest pakenditest ja pudelitest, võib saada mereprügi. Isegi nn biolagunev plast ei kao looduskeskkonnas täielikult, vaid muutub mikroosakesteks, mis võivad kahjustada ökosüsteeme ja inimese tervist.

Kuna õhukesi kilekotte võetakse harva ringlusse, kehtestas Euroopa Liit 2015. aastal nende kasutamise vähendamiseks õigusakti. See kohustab riike võtma meetmeid, et vähendada aastast tarbimist inimese kohta, näiteks muutes kilekotid tasuliseks. Osana ringmajandusest võeti 2018. aastal vastu plasttoodete ringlussevõttu, taaskasutust ja optimaalset kasutamist soodustav strateegia. Eesmärk on, et kõik plastpakendid oleksid 2030. aastaks ringlussevõetavad. Selleks vaadatakse uuesti läbi viimati 2019. aastal läbi vaadatud pakendidirektiiv. Mereprügi vähendamiseks võeti 2019. aasta juunis vastu uus Euroopa Liidu õigusakt, mis keskendub kümnele kõige sagedamini randadesse ja merre sattuvale ühekordselt kasutatavale plasttootele. Sellega keelatakse teatavate toodete müük ja piiratakse osade toodete tarbimist. Plastist söögiriistad, taldrikud, joogikõrred, pudelid ja topsid vajuvad seega ilmselt peagi unustusehõlma...